Vääritud Tõprad
Lasvataja: Quentin Tarantino
Osades: Brad Pitt, Diane Kruger, Christopher Waltz, Melanie Laurent jt.
Teise maailmasõja ajal moodustatakse juudi-ameerika sõduritest grupeering "Tõprad", kes lähevad natside vallutataud aladele eesmärgiga tappa võimalikult palju natse. Prantsuse-juudi tüdruk haub plaani samal ajal, et tappa võimalikult palju natse oma kinos.
Nii, ühesõnaga filmi algus oli paljutõotav, väike prantsuse külake, siis Hitler hullumeelse ja närvihaigena, mida ta ilmselt ka oli ja siis.... lihtsalt terve film muudkui venis, vahepeal kisus päris igavaks, mõnel juhul korra oli midagi huvitavat ja siis taaskord - igav. Ma mõtlesin, mis selle põhjuseks on ja siis ma avastasingi - Tarantino järjekordne vaimusünnitis. Päris kurb, niivõrd hea idee, palju materjali, aga kokku tuli paras segapudru.
Ootasin midagi enamat, arvestades kiidusõna, mida kuulnud olen selle filmi kohta, kuid pettumus oli suht suur. Oleks kohe pidanud vaatama, kes selle filmi on lavastanud...
Aga näitlejatest, leidus nii mõnigi pärl, näiteks Christopher Waltz, kes oskas mängida samas hetkes südamlikku ja toredat meest, kuid samal ajal olla ka väga kuri ja tapahimuline. Gedeon Burkhard meenutas küll terve selle filmi "Komissar Rexi", kuid sobis rolli ka ilma koerata. Ka Eli Roth pani ära oma Karu-Juudi mainega, mis sobis talle, kui ameeriklasele.
Märgiksin ära veel filmis olnud muusika, see oli suht tasemel. Oma venivusega oli film ka väga pikk ja lohisev. Ja rohkem ei sooviks selle kohta midagi öelda, täielik pettumus.
3/10 - selline hinne muusikale ja mõnedele näitlejatele kokku, mitte aga sellele segapudrule filmile...
Lingid:
12 comments:
hahahha, sa pole vist suurem Tarantino fänn ma vaatan?
Asi pole fännamises, ta lihtsalt ei oska filme teha minu arvates, kõik on megaigavad, mida siiani näinud olen....
Iagavd mitte, aga ta pingutab üle minuarust.
Igav stseen läbi sigaretitossuga töidetud viskiklaasi on sama igav kui ilma klaaside ja sigarettideta.
Põhiline on tal dialoogid, aga Ingl.Bast-is põhinesid need pehmekaanelistest põnevusjuttudest ning anekdootidest tõepähe võetud infole....kurb, filmil poten(t)siaali ju oli.
Kill Bill on küll maruigav...õudne kohe ja Pulp Fictionit ma suutsin ilma esimesel veerandil magama jäämata, vaadata alles kolmandal katsel. Perast seda olen fänn :)
Kill Bill ja Pulp Fiction ei tekita mingeid emotsioone, minu jaoks, usumatult mõttetud..:D
Omas ajas olid "Reservoir Dogs" ja "Pulp Fiction" ikka väga kõvad sõnad. Samas peale seda pole Tarantino nagu suurt midagi märkimisväärset teinud, üsna tavalised filmikesed, mis peaaegu ei eristu meinstriimist, nagu Karlo Funk kusagil mainis. "Basterdzi" osas olen nõus, et igav ja veniv.
Äh pole see Tarantino nii paha nüüd ka.
Jutt ei olnudki, et ta paha oleks, vaid väga igava ja veniva mõttega:D
Paljudele kindlasti väga-väga meeldib, kuid mina arvan, et ei ole see venitamine suurem asi küll:P
Minu jaoks ta ei olnud veniv...kogu gestaapo aparaadi esitamine oli lihtsalt lapsik.... äärmiselt lapsik -
JA MÖÖDA !
"Pulp" on übertase, "R.Dogs" on Tase, Neljas tuba "4 Roomsist" on väga hea, "INGLBAst" on väga hea, esimene filmipoolik "F.D. til Downist" on hea, "JAckie Brown" on halvem, "Kill Bill 2" on halb, "Kill Bill 1"on okse ja midagi olulist ma unustasin ära...hiljem!
ahjaa...ma ei tea kui palju ta "Hostelis" kaasa lõi, aga "Hostel 1" oli ka väga hea...ühedki Zombid ega uhvod ei suuda midagi nii haiget välja mõelda(!) kui inimesed* ise üksteisega nõus tegema(!) on...
Midagi olulist jäi veel puudud...hiljem !
*Kes ei ole isegi mitte natsid LOL
Hostel oli räige jama, mingi totaalselt igav. Teisest osast ei räägikski. Hostelist on isegi Inglourious Basterds parem:D Sama Kill Bill jääb mõlemale alla...
Taaskord maitse asi.... :P
Minu arvates teete ka te Tarantinole liiga. Pulp fiction ja Marukoerad läeb minu 100 filmi raamatusse kindlasti. Tegemist on fantastilise dialoogi kirjutajaga (ava stseen ja spioonid maaaluses baaris..olid pärlid). Tarantino teid ära hellitanud. Nõus et pooside võtmine ja muusikaga eputamine sai minu jaoks liialt Kill Billy ajal. Kuid Basterds oma venivusele vaatamata on paari osava rollisooritusega (austria ja saksa näitlejad eelkõige) siiski film mille olemasolust on mul vaid hea meel.
Siis on ju hea, ma vaataisn ära ju, et järelikult midagi oli selles filmis:)
Postitage kommentaar