Memento (2000)

Memento

Lavastaja: Christopher Nolan

Osades: Guy Pearce, Carrie-Ann Moss, Joe Pantoliano jt.

 "Memento" räägib Leonard Shelby'st (Guy Pearce), kes uurib oma naise mõrva, kuid asja juures on üks aga - nimelt on Leonard saanud trauma, mille tõttu puudub tal lühiajaline mälu, ta mäletab ainult seda, mis juhtus enne õnnetust. See tähendab seda, et midagigi meeles pidada, teeb ta märkmeid nii piltidele, siltidele, kui ka isegi tatoveeringutega endale. Kas on võimalik nii elada ja leida mõrvar?

 Mäletan, et esimest korda näitas seda filmi psühholoogia õpetaja, oli küll segane, aga teistkordsel vaatamisel selgines jnejne. See on muidugi selle tõttu, et filmi stseenid jooksevad tagurpidi, film agab lõpust ja lõpuks jõuab algusesse - huvitav lähenemine, tõeline ajupiinamine. Kõik keerleb mõrvari ümber, kes tappis peategelase naise, Leonardil on elus ainult üks siht ja see on mõrvari tabamine. Aga olles põhimõtteliselt invaliid oma mäluga, ei ole see sugugi lihtne, ja ka arvestades seda, et Leonard ei mäletaks, kui ta ka kellegi kätte saaks ja tapaks. Kõik on võõrad, tere filmi käivad läbi küsimused "where am i?", "why am i here?", "who are you?" jne.

Ülim inimeste usaldamine, elades vaid märkmete põhjal, aga kas need inimesed on ka väärt seda usaldust? "Remember Sammy Jenkins" - ka filmi läbiv teema, mis tõestab seda, et tegelikult on lühimälu kaotus üks rist ja viletsus...

Natalie ja Teddy - keda usalda, keda mitte? Üks veenab ühte pidi, teine teist pidi, aga tegelikult on ju nii, et kedagi usaldada saad vaid siis, kui tunned neid juba kaua ja Leonardi puhul, kurb tõsiasi, et see valetab, kelle pildile on nii kirjutatud.

Näitlejatest nii palju, et mulle meeldis Guy Pearce, sest ta nagu oskas teha nägu, et mis toimub. Samas Carrie-Ann Moss oli selline ilge bitch, kes tegelikult oli väga hale, aga siiski hea osatäitmine. Joe Pantoliano Teddy rollis oli hästi sobiv, sellis tüüpi nagu kahtlustaks umbes kõiges, kahtlane. Härra ja proua Jenkins ehk Stephenn Tobolowski ja Harriet Sansom Harris olid nagu musterpaar, nad klappisid hästi, nagu päris abielupaar. Väga hea näitlejavalik ühesõnaga, ei oska midagi halba öelda.

Muusikat ei pannud tähele, oli nii palju teksti, mida jälgida...:D

Minu jaoks oli filmi lühisõnum see, et teadmatus ei ole elu ja kättemaks on halb teejuht. Leonardil ei olnud elu, tal oli vaid üks siht, mis teda vaid ärakasutamiseni ja kõige kaotusele viis. Ärgata igal hommikul ja mõelda, mida ma teen, mis mu elu mõte on, ja siis avastada, et elul on vaid üks mõte, üks suund, üks ülesanne... Kes meist midagi sellist tahaks?

10/10

Lingid:

IMDB

Filmiveeb

Vikipeedia