Mina olen legend
Lavastaja: Francis Lawrence
Osades: Will Smith, Alice Braga, Charlie Tahan, Dash Mihok jt.
Richard Matheson avaldas aastal 1954 romaani "I Am Legend", mis oli mõjutatud nii vampiiri žanrist kui ka zombide lugudest ning põhi ideeks oli ülemaailmne vampiirilaadne haigus, mis viib tsivilisatsiooni lõpuni.
Kuna film põhineb sellel teosel, räägib ka film samast asjast. Peategelaseks on Robert Neville (Will Smith), kes on ellujääja pandeemias, mis tappis põhimõtteliselt terve inimkonna. Ta elab New Yorgis koos oma koeraga, püüab leida ravi sellele haigusele ja ka teisi inimesi, kes haiguse vastu on immuunsed. Kuid tegelikult ei ole Robert üksi - pimeduse saabudes tulevad välja haiguse tõttu muteerunud koletised, kes janunevad vere järele...
Mäletan, kui esmakordselt nägin selle filmi treilerit. Ma ei kahelnud, et see on hea film, sest sellist ideed on päris raske ära vussida. Igaljuhul, ma ei teinud sellist kurja nagu tavaliselt, et vaatan arvutist, vaid läksin kohe kinno vaatama, kui film Eestisse jõudis. Seda ma ei kahetse, sest see on tõesti hea film. Seal on omajagu põnevust, ulmet, õudust, armastust, kurbust ja draamat. Kõik need komponendid on ühendatud nii, et tekib midagi, mida eriti tihti ei juhtu - muljetavaldav ja meeldejääv film, mida on samal ajal ka väga hea ning huvitav vaadata.
Terves filmis on ühendatud meeleheide ja lootus, Will Smith oskab ka seda välja mängida, koguaeg on tunda seda, mida peab tundma inimene, kellele on jäänud vaid tema koer, kõik muu on kadunud.
Eriti meeldib mulle stseen, kus kell heliseb ehk siis päikeseloojang, mängib "Bob Marley - Three Little Birds" ning siis sulgeb peategelane kõik aknad ja uksed tõsiste metallist plaatidega. Edasi on näha ust ja kosta tõsiselt koledaid hääli, mis siis näitavad, kui metsikud on need elukad, kes öösiti väljas on.
Väga ärev oli stseen, kus Roberti ainukene sõber, koer Samantha, läheb pimedasse majja ning meeleheites jookseb mees koerale järgi, teades, et iga hetk võib olla tema viimane...
Filmil on ka kaks erinevat lõppu, kuid eelistan pigem seda lõppu, mis lõpuks jäeti, sest alternatiivne lõpp on selline "happily ever after with monsters", kuid õige lõpp "trying to survive". Minu hinnang on ilmselt juba teada, üritasin olla objektiivne, ma ei tea kuidas see välja tuli, kuid kuna see film ikkagi minu silmis on tõesti hea, ei jää muud üle, kui:
10/10
Lingid:
4 comments:
Mesasja- hea filmi eest ainult 10/10 ???
12/10 on MIINIMUM !
Endale ka meeldis, pakuks nii 7-8/10 (11-13/10) kui hindama peaksin hakkama.
Aga see jälle selline kinu, et idee on hea, aga nah*ui neid mutante vaja oli ?
Terve kinu oleks saanud tüübi isiklike kiiksude peale välja mängida, et aastaid koos koeraga elanud ja "kergelt lolliks" läinud....
Enivei, korraks tekkis huvi seda täna vaadata , aga jääb ära, kuna "The Raven is Flying " tiksus alla.
õnneks siin hindan OBJEKTIIVSELT, mitte nagu ühe filmi all näiteks filmiveebis. Aga mulle päris meeldisid need elukad, tegelt ma mõtlesingi alguses, et sellel vennal on katus ära sõitnud, kuid siis sai nagu aru, et mutandid ownivad öösel.
Kuidas ei vaaata?? Mis jutt see on?
njaa..ja tüüp lasebennast lõpus õhku, sest mutandid varastavad ta ajalehte, sest hommikuti seda postakstis pole.(+ lõikavad teleka ja netikaableid läbi ja pissivad klaviatuurile) :(
Võimalik, et täna vaatan, juhul kui Kaarna vari alla ei tiksu.
Postitage kommentaar